Vaikne küpsemine ja vetikad! Minu mereakvaarium järjest küpseb ja areneb ning on mingil määral saavutanud esmase stabiilsuse. Üle on peaaegu elatud ka nö. kole faas ehk vetikapuhangud. Kõigepealt vallutasid mu akvaariumi pruunvetikad...sinna sekka mõni tutike rohelist ja ka oh üllatust tsüaanovetikas. Kive ja põhja kattis lõpuks paksu kihina segu kõikvõimalikest vetikatest ja settest. Vaatepilt oli jube. Otsustasin hakata toitaineid vees vähendama, sest olgem ausad, ma olin ka söögiga üsna helde olnud. Muretsetud sai nii söe- kui ka fosfaadireaktor. See kõik tõmbas näidud kenasti alla, kuid vetikad ei taandunud, vaid läksid järjest hullemaks. Uurimiste tulemusena sain teada, et ka nullis näidud pole just parim variant ja edaspidi üritan hoida kasulikku taset. Kuna vahepeal vallutas akvaariumi tsüaano, siis otsustasin võtta kasutusele keemia, kuna looduslikud vahendid ei andnud tulemust. Sai lisatud Aquamedicu Antired vetikatõrjet mis isegi nagu toimis ja üritasin mehhaaniliselt võimalikult palju surnud vetikat eemaldada. Selle käigus õgis mu ilus goby endale suure hulga seda lenduvat jama sisse ja jäi imelikuks...mitu päeva oli väga apaatne kuni lõpuks suri. Mu akvaarium oli nõudnud oma esimese ohvri. Väga kahju oli, sest tegu oli kogu pere kõige suurema lemmikuga. Täpset surma põhjust ei oska öelda, kuid usun, et see vetikasööming selle siiski põhjustas. Ilmselt läheb nüüd mõnda aega mööda, kuniks olen valmis uue goby võtma. Siiski on lisandunud minu chromiste parve kaks uut sõpra ja nüüd on neid kokku neli. Kohanesid kiiresti ja võtsid kohe üksteist omaks. Veel on lisandunud mõningaid koralle ja tigusid ning eremiitkrabisid. Kõige põnevam lisa on megasuur Brittle star meritäht, kelle siruulatus on peaaegu 40cm. See on üks vahva loom, kes tegutseb öösel, kuid on tõeline vaatamisväärsus, kui talle peale sattuda. Kuna korralle on juurde tekkinud, otsustasin hakata lisama doseerimispumba abil ka Aquamedicu Tri Complex kolmeosalist lisandite komplekti. Peale umbes kümmet päeva oli näha juba tulemusi korallide kasvus ja värvis. Hetkel tundub mulle küll, et see toimib väga hästi. Hetkel tundub, et ka vetikas on enamvähem kontrolli all, tsüaanot tekib veel siia sinna, aga üritan sellega võidelda esialgu pigem loomulikul teel, näiteks fütoplanktoni abil. Mis on veel põnevat, on see, et akvaariumisse reaalselt tekib iseenesest elu juurde. Äkitselt märkasin klaasil hulgaliselt väikesed mikroskoopilisi päiksekujulisi olendeid, mis tulid välja, et on mingitsorti minimeduusid. Siis hakkasid klaasi allservas sibama erinevad saba ja sarvedega ning ka ussilaadsed podid. Liivateradel siblisid mingid tumedamad elukad, kes kasvasid väga kiirelt suurteks kirbutaolisteks satikateks, kes pidavat samuti podid olema ehk need peaksid näitama, et akvaariumis on kõik hästi ja keskkond tervislik, väga tore. Ka kaladele peaksid need satikad hästi maitsema. Lisaks on tekkinud ka teistmoodi eluvorme nagu erinevad ussid... Harjasusside kohapealt teadsin, et ma ei pääse, aga kui nägin kahte pikka läbipaistvat kombitsat kivi vahelt turritamast, sain aru, et seal elab veel keegi...nimelt mingit liiki toruuss ja tõesti, kombitsate taga oli ka toruke. Olin nende elanikega juba leppinud, kui märkasin, et ühe kivi vahelt ilmus lausa rohkem kui kaks venivat kombitsat...tegin kindlaks, et see oli mu kardetud spagetiuss. No mis teha...kui ohtlikud pole, siis las nad elavad niikaua, kui hirmsasti paljunema ei hakka. Aga akvasse oli tekkinud ka ilusamaid usse, kes ussi mõõtu kuidagi visuaalselt välja ei anna. Väikesed punased ja rohelised õrnad suletutikesed ilmusid välja mitmetest väikestest torukestest ja on tõeliselt ilusad, need on samuti toruussid ehk featherdusterid. Pisikesed ilusad filtertoitujad, kes ilmuvad välja kõikjal, avastasin just suure koloonia punaseid sumbas asuvatelt kividelt. Samuti on mõnedel kividel hakanud kasvama punane makrovetikas. Pidin seekord kirjutama täpsemalt korallidest, mis mul on, kuid vahepeal toimus lihtsalt niipalju muud põnevat, et nendest kirjutan pikemalt edaspidistes lugudes. Igastahes, minu mereakvas keeb nii mikro kui makroelu ja liskipärast mulle tundub, et veel põnevamad ajad on ees. Mitte ükski päev ei möödu igavalt kui sul on mereakvaarium.