Bakteriaalsed haigused

Nakkuslik soomuste püstumine e. lepidortoos
Haiguse tekitajaks võivad olla mitmesugused mikroobid. Haiguse puhul tekib iga soomuse alla vedelikuga täidetud mädavillike, mis tõstab soomuse püsti. Haiguse algstaadiumis kala käitumine oluliselt ei muutu, säilib isu ja aktiivsus. Kergema haigestumise korral, kus püstised soomuseid esineb väikeste laikudena, võib kala paraneda ise. Üle kogu keha olevate püstiste soomustega kalad surevad. Haigestunud kalad tuleb akvaariumist eemaldada ning akvaarium desinfitseerida. Mõningal juhul tuleks ka põhjakruus läbi keeta. Teod ega teised selgrootud akvaariumielukad ravi ei talu ning nad tuleks hävitada, et vältida edasisi haiguspuhanguid. Raviks sobib JBL Furanol ja JBL Ektolfluid.

Haavantõbi
Haiguse tekitajaks on kaladel tavaline vee mikroob Pseudomonas fluorescens. Haiguse puhul tekivad kaladel tumedad laigud kehal, mis hiljem pikkamööda muutuvad pindmisteks haavanditeks. Haavanditega kaladel esineb tavaliselt ka soolepõletik. Haigestunud kalade raviks sobib JBL Furanol ja JBL Ektolfluid.

Bakteriaalne uimepõletik
Haiguse tekitajaks on mikroobid Acromobacter punctatum ja Pseudomonas fluorescens. Sagedamini esineb uimemädanik noortel hammaskarplastel ja neoonkaladel. Haiguse teket soodustavad väikesed vigastused ja liiga jahe akvaariumivesi. Noorkalad puhul ka liiga vähene veevahetus. Haiguse algstaadiumis on näha õrna sinkjasvalget hägusust uimeservades ja silma sarvkestal. Hiljem langevad ära uimekiirte tipud ja uimed muutuvad madalamaks, uimeserv on ise kergelt narmastatud. Täiskasvanud kaladel ei hävine uim kunagi tervenisti ning kalad paranevad tervenisti. Noorkaladel võib kaduda tervenisti ka sabauim. Kui vigastused piirduvad ainult uimega on võimalik hävinenud uimeosade täielik taastumine. Uimejuurte vigastuse korral uim tagasi ei kasva. Selle asemel võib kalal areneda kitsas ja väike vigane uim. Ravimist soodustab vee temperatuuri tõstmine. Noorkaldel tuleks kohe vahetada kuni 2/3 veest ja asendada see värske seisnud veega ( Vesi peab eelnevalt seisma vähemalt ühe ööpäeva). Raviks lisada vette JBL Furanoli või JBL EktoliFluidi.

Kalade nakkuslik kõhu-vesitõbi
Haiguse tekitajaks on mikroob Pseudomonas punctata f. Ascita, mis esineb vees massiliselt ja muutub patogeenseks alles siis, kui kala vastupanuvõime sellele mikroobile väheneb. Tiigis elavad karpkalade puhul võivad haigestuda kõik kalad samas kui soojaveeakvaariumis haigestumine on minimaalne. Haigestuvad need kalad, kes väliskeskkonna tegurite toimel on nõrgenenud st. vanemad kalad. Nakkusliku kõhu-vesitõve tekkele on eelsoodumuseks maosooltepõletik, rasvtõbi ja maksa ihtüofonioos. Haigestunud kalade esimeseks tunnuseks on kõhu suurenemine, turris soomused ja põletusvillide taolised vesipõied uimejuurtel. Harvem esineb ka pungsilmsust ja väga harva lamedad, näritud servadega haavandid nahal. Haigestunud kala ujumine muutub vaaruvaks, mis asendub liikumisvõimetusega. Raviks sobivad JBL Ektolfluid ja JBL Furanol. Toitumine tuleks muuta vaheldusrikkamaks ja kalade hooldus tuleks tõsiselt käsile võtta.