Nõuanded

Kalade haigused võib jagada kolme kategooriasse: pärilikud haigused, keskkonnast tingitud haigused ja teiste eluvormide poolt tekitatud haigused.

Kalade haigused on kõik tingitud akvaariumis mingil põhjusel ökosüsteemis toimunud kõikumiste tõttu. Isegi ideaalselt tasakaalus ning korralikult töötavas akvaariumis võib kala haigestuda. Kõikides akvaariumites võib leida baktereid ning parasiite, mille massiline paljunemine toimub alles peale väliskeskkonna või mõne muu teguri toimel.

Ühekülgse toitmise tagajärjel kalade immuunsussüsteem nõrgeneb ning nõrkusparasiidid ja bakterid on eelisseisus. Kalade toitmine peab olema mitmekesine. Teiseks väga oluliseks teguriks on vesi. Regulaarsel vee vahetusel ning õigete vee parameetritega (ka temperatuur on oluline) akvaariumis haigestub kalu vähem kui pikalt puhastamata akvaariumis. 

Seega, mitmekesine ja õige toitmine, vitamiinid, kalade õige transportimine ja aklimatiseerimine uude akvaariumisse, õige temperatuur ning veevahetused aitavad ära hoida haigusi, sest just need tegurid nõrgestavad kalade immuunsüsteemi.

  1. Taimede väetamine ja puudulikkuse sümptomid

    Nagu kalad, vajavad ka taimed hooldust erinevate väetiste näol, mis lisavad vajalikke toitaineid. Saate lisada CO2, lämmastikku, fosforit, rauda ja mikroelemente erineval viisil ning ainult väetamine tagab Teie akvaariumitaimede optimaalse kasvu ja kaunid värvid.

    Jätka lugemist »
  2. Võitlus vetikatega - kuidas see toimib

    Vetikad võivad muuta Teie akvaariumi väga inetuks, need võivad kasvada taimedel ja dekoratsioonidel. Kuid vetikate ennetamine või neist vabanemine pole nii keeruline!

    Foto: www.eshalabs.com

    Jätka lugemist »
  3. Süsinik - taimede kõige olulisem toitaine.

    45% taimede massist moodustab süsinik. Süsinik on taimede kõige olulisem toitaine. Aga kust süsinik tuleb?

    Foto: www.dennerleplants.com

    Fotosünteesi teel

    Jätka lugemist »
  4. Viirushaigused

    Viirushaigused

    Kalade viirushaigused.
    Akvaariumikalade viirushaigustest on vähe teada kuna nende uurimine on raskendatud. Tihti on seletamatud surmad just viirushaiguste poolt põhjustatud. Enamlevinud viirushaigused ,millest rohkem teatakse on lümfotsüsttõbi ja viiruslik punataud. 

    Lümfotsüsttõbi

    Jätka lugemist »
  5. Bakteriaalsed haigused

    Bakteriaalsed haigused

    Nakkuslik soomuste püstumine e. lepidortoos
    Haiguse tekitajaks võivad olla mitmesugused mikroobid. Haiguse puhul tekib iga soomuse alla vedelikuga täidetud mädavillike, mis tõstab soomuse püsti. Haiguse algstaadiumis kala käitumine oluliselt ei muutu, säilib isu ja aktiivsus. Kergema haigest

    Jätka lugemist »
  6. Seenhaigused

    Seenhaigused

    Ihtüofonioos
    Haiguse tekitajaks on vetikseen Ichthyophonus hoferi. Laialdast levikut soodustab haiguse varjatud kulg. Vetikseene paljunemise kirus sõltub kala vastupanuvõimest. Haiguse ühelt kalalt teisele toimub toiduga ja koetükikestega. Eriti vastuvõtlikud on haigusele noork

    Jätka lugemist »
  7. Parasiithaigused

    Parasiithaigused

    Parasiite võib leida igas akvaariumis. Nende massiline paljunemine tekib alles pärast kala organismi nõrgenemist väliskeskkonna tegurite toimel.

    Alamate vähkide poolt tekitatud haigused
    Kaladel nugivatest alamatest vähkidest kohtame akvaariumis kõige sagedamini kalatäid. Nad eri

    Jätka lugemist »
  8. Keskkonnast tingitud haigused

    Keskkonnast tingitud haigused

    Hapnikupuudus
    Hapnikupuudus tekib sageli akvaariumites, kus puudub piisav õhutus ja temperatuur on 28 –32oC Kalad muutuvad rahutuks ning ujuvad sageli veepinnale õhku ahmima. Probleemi kõrvaldamata jätmisel surevad kalad hapnikupuudusesse. Kalade lämbumist akvaariumis võib põhjust

    Jätka lugemist »
  9. Pärilikud haigused

    Pärilikud haigused

    TrükiRebukoti vesitõbi
    Äsjakoorunud maimudel laieneb rebukott põiekujuliselt olles klaasjalt läbipaistev. Suure rebukotiga maimud on väheliikuvad, ujuvad suu ammuli. Haigestunud kaladel kõverdub selgroog ja hingamine raskeneb. Moonutatud kehakuju tõttu on maimude liikumine piiratud ning na

    Jätka lugemist »