Ootused ja lootused...ja ootused!

Ootused ja lootused...ja ootused! Viimasest kirjeldatud sammust on nüüd juba omajagu aega möödas. Vahepealsesse aega on jäänud väga tihedat tööd täis õhtud ja nädalavahetused kuna kõik näidud(nh,no2,no3) hüppasid kiirelt ülimasse maksimumi siis üritasin niipalju kui võimalik igapäevaselt vett nö. lahjemaks saada. Osmoosfilter sai korralikult vatti ja oli praktiliselt kogu aeg kraani otsas. Vahetatud sai sadu ja sadu liitreid soolavett ja soola kulus nii, et pidi mõne päeva tagant jälle poodi lippama. Kujutage ette seda meeleheidet, kui oled juba ma ei tea kui mitmendat päeva järjest teinud suuri veevahetusi ja peale 80% veevahetust teed tuhandendat korda testi ja absoluutselt mitte midagi ei ole muutunud...ei tea sel hetkel kas nutta või naerda.

Lõpuks tundus et tuleb alla anda ja lihtsalt lasta ajal oma töö teha sest veevahetustel ei olnud lihtsalt mingisugust mõtet ja tundus et isegi pärsib edasist küpsemist. Otsustasin mitte vett vahetada ja hakata lisama Easylife Easystart bakterikultuuri kuna olen sellega saanud alati väga head ja kiired tulemused magevees siis mõtlesin, et ehk toimib ka merevees. Ja tõesti ei pidanudki pettuma...mõne päeva pärast hakkasin testides märkama kergeid muutusi paremuse poole. Kuna ma teen hoolega erinevat uurimistööd pidevalt lisaks siis koos oma loogika ja internetis kogutud infoga otsustasin ette võtta sellise asjatoimetuse nagu bubble scrubbing, mis tähendab et akvaariumisse paisatakse õhupumba abil suures koguses mikromulle mis nö. koorivad kividelt ja igaltpoolt mujalt mustuseosakesi skimmerile sarnasel põhimõttel ja lisavad vette kõvasti hapnikku mis aitavad areneda aeroobsetel bakteritel. Kuna no3 eraldub õhku gaasina siis lootsin salamisi, et ehk aitab ka seda natukene vähendada. Ma ei ole eriline keemik ja ei tea, kas see ka tegelikult nii toimib, aga paari päevaga olid mu testinäitajad hüppeliselt paranenud. Vahepeal olid kohale jõudnud ka mu nemod ja teod ning goby, kes elasid tuttava juures hoiukodus...HIRMSASTI tahtsin neid ju koju tuua, aga pidin endiselt veel ootama, kuna loomkatsed pole päris minu teema. Mõne järjekordse päeva möödudes olid näidud juba peaaegu ideaalsed ja soovitati proovida, kuidas mõni lihtsam ja vastupidavam korall mu vees ennast tunneks...omajagu süümepiinadega saigi koju toodud üks Kenya tree korall, millega tulid kaasa ka kivil olnud muud seenelised korallid ja pisikesed meritähed.

Olin väga erutatud ja põnevil, et kuidas nüüd elusatel organismidel akvas minema hakkab. Kenya tõmbus hirmust kokku ja vajus lonti...mõtlesin, et ongi nüüd minu süü ja olen ühe elusolendi oma kiirustamisega ära tapnud. Juba järgmisel päeval hakkasid korallid uuesti oma kombitsaid välja ajama ja tõusid püsti ning muutusid värvilisemaks. See lisas julgust võtta vastu veel mõned pakutavad korallid ja ühe eremiitkrabi. Ka nendel läks kõik nähtavalt kenasti. Testisin veel mõned päevad, üks suurem veevahetus ja siis...ja siis otsustasin nemod koju tuua...see päev oligi käes!!! Kähku poest läbi, et kalakestele süüa osta. Plankton ja krõbinad kotis läksin siis oma kalakestele järgi. Koju jõudes tegin elukatele aklimatiseerimise ja sisse nad läksidki...teod põrutasid kohe pinnasesse ja nemod sahmisid arutult ringi, ainult roosatäpiline goby istus ülbelt keset akvat ja vaatas sellise näoga, et kuhu kuramuse kohta te mu tõite ja miks siin nii kõva vool on… Järgmiseks päevaks olid kalakesed kõik kohad ära avastanud ja tundsid ennast nagu kodus. Söök maitses neile hästi ja tegevust jagus. Teod rallisid mööda kive ja sõid silmnähtavate ampsudega sinna tekkinud korralikku vetikakihti nii et suured laigud järgi...väga usinad töölised! Kolme kala toitmine nii, et üle midagi ei jääks on üsna suur väljakutse, eriti veel aru saades, et klounkalad pole just kirkaimad kriidid merevees ja ei saa toidule eriti pihta. Otsustasin, et on söödikuid juurde vaja ja tõin koju kaks ilusat chromis viridis parvekala...kuna üle kahe neid polnud, siis peavad nad mõnda aega oma kaaslasi ootama. Chromised aga otsustasid, et kuniks abijõud saabuvad võib ju nemodega kampa võtta ja nii nad nüüd neljakesi rõõmsalt sahmerdavad...isegi klounid õppisid osavamatelt söömise peaaegu ära niiet kõigil kasud sees. Vee elu lisamisega muutus vee koostis niipalju, et skimmer sattus segadusse ja hakkas öösel pahinaga üle keema...õnneks sain kiirelt jaole ja nüüdseks on kõik taas stabiilne.

Eluga akvaariumis kaasneb ka paratamatu no3 tõus mille alandamiseks sai hakata teisel nädalal akvaariumisse viina(täitsa tavaline viin) doseerima. See on toiduks no3 töötlevale bakterikolooniale. Samuti sain tuttavalt nutsaka makrovetikat, mis samuti sööb tekkivat no3-e. Vahepeal on lisandunud veel mõned korallid ja sai ostetud neile toiduks ja ehk ka paljundamiseks fütoplanktonit. Korallidest nimeliselt kirjutan oma järgmises postituses ja ehk on selleks ajaks ka mõni ujuv põnev eluke lisandunud, niiet hoidke ennast minu akvahullusega ikka kursis!